Maa-ameti eksjuht nõuab palka ja puhkusehüvitist

Kokku soovib Kangur ministeeriumilt halduskohtu kaudu 4539 eurot.

Kui Kangur 2006. aasta sügisel koos ärimeeste Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaarega vahistati, peatati ka peadirektor Kanguri teenistussuhe maa-ametis. Järgnevatel aastatel, nii kohtueelse uurimise kui ka kohtumenetluse ajal, oligi Kangur ametlikult edasi maa-ameti peadirektor, kelle teenistussuhe oli kuni asjas lõpliku selguse saamiseni peatatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas Kanguri eelmise aasta 30. juunil avalikustatud otsusega lõplikult süüdi pistise võtmises. Karistuseks mõisteti neli aastat, kolm kuud ja 11 päeva vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui Kangur ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

Nõue on 4500 eurot

Keskkonnaminister ei vabastanud Kangurit maa-ameti peadirektori ametist aga kohe, vaid tollane minister Keit Pentus-Rosimannus tegi seda üksteist päeva hiljem - 11. juulil. Kangur nõuab nüüd halduskohtu kaudu keskkonnaministeeriumilt nende üheteistkümne päeva eest saamata jäänud palka summas 1189 eurot.

Lisaks olid Kanguril varasemast ajast jäänud kasutamata puhkusepäevad, mille eest ta soovib saada hüvitist. Samuti nõuab ta ministeeriumilt lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise eest viivist ühe kuu põhipalga ulatuses. Puhkusepäevade hüvitis ja viivise summa on kokku 3350 eurot.

„Minu klient ei pea käesoleval ajal põhjendatuks seda teemat kommenteerida,“ ütles Kangurit esindav vandeadvokaat Küllike Namm kommentaaripalve peale.

Ka keskkonnaministeerium jäi selgituse andmisel napisõnaliseks. „Kalev Kangur on esitanud halduskohtusse kaebuse kohustamaks keskkonnaministeeriumi maksma talle saamata jäänud palka ja kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist. Keskkonnaministeerium ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega ning leiab, et on käitunud seaduslikult tuginedes avaliku teenistuse seadusele, töölepingu seadusele ja puhkuseseadusele ning nende alusel antud teistele asjassepuutuvatele õigusaktidele. Kohtuistungit antud asjas ei ole veel toimunud,“ teatati ministeeriumist pressiesindaja vahendusel.

Ministeerium palkas advokaadi

Küll on antud asja kohta rohkem infot keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris. Selgus, et eelmise aasta neljandal novembril sõlmis keskkonnaministeerium õigusabilepingu advokaadibürooga LAWIN.

„Lepinguline esindaja valiti, kuna tegemist on keeruka, mitmeid õigusakte (avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus, puhkuseseadus, puhkuse tasu arvutamise kord, keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord) hõlmava kohtuasjaga. Perioodil 1995 – 2006 on kasutamata puhkuse arvutamise kordasid mitu korda muudetud ning erinevate puhkuse perioodide kohta kohaldatakse erinevaid puhkuse aegumise sätteid. Puudub väljakujunenud kohtupraktika, kuidas kohaldada kasutamata puhkuse arvestamist kasutamata jäänud puhkuste osas, kui isiku teenistussuhe on peatatud seosed kriminaalasjaga ning kasutamata puhkusepäevade arvestamise periood hõlmab perioodi 1995 – 2006 ja 2014,“ põhjendas ministeerium dokumendis.

Keskkonnaministeerium on nimetatud õigusabiteenuse eest tasunud advokaadibüroole LAWIN mullu 3859 eurot.

Maa-amet sai aga uue juhi eelmisel kuul, kui keskkonnaminister Mati Raidma nimetas sellele kohale Tambet Tiitsu.